Mis tegelikult toimub, kui arhitekt hakkab uut kodu looma?

Aedlinna Kodude arhitekt Hanna-Loore Õunpuu Helodes OÜ-st räägib, kuidas Meloni 18 projekt päriselt sündis – alates krundil saadud esimesest emotsioonist kuni viilualuse korruse lahendusteni välja.

1. Mis inspireeris Sind Aedlinna Kodude arhitektuuri loomise juures?

Aedlinna Kodude loomisel inspireeris mind enim keskkond, kuhu need kodud tulevad – Supilinna hubane ruum ja
soe tunne, mida seal viibimine tekitab. Eesmärk oli, et ka uus kortermaja oleks sooja ilmega, kutsuv ja miljöösse sobituv.

2. Kuidas käib üldse ühe uue kodu arhitektuuri väljamõtlemise protsess?

Iga uue kodu väljamõtlemin algab n-ö suurest pildist ehk asendiplaanist – kuidas hoone kinnistul paikneb, kuhu tekivad hoonesse ja kinnistule pääsud ja milliseks kujuneb väliruum. See on oluline, sest määrab muuhulgas ära hoone paiknemise ilmakaarte ja seega ka päikese liikumise suhtes.

Eesmärk on alati tuua igasse korterisse võimalikult palju päikesevalgust, mis loob õdusa kodutunde. Edasi liikudes toimub ka tubade paigutamine korterites järgides ilmakaari. Niimoodi samm-sammult edasi liikudes täpsustub hoone järgemisi kuni viimsete detailideni korterite sees ja hoonest väljas. Eesmärk on alati, et valmivas hoones oleksid seotud kasutajamugavus ja praktilisus visuaalse nauditavusega.

3. Millisele inimesele Aedlinna Kodud mõeldud on?

.Aedlinna Kodude maja on suurepärane rahuarmastavale inimesele, kes soovib nautida mugavusi, mida sageli pakub
eramaja (oma hoov, vähe naabreid ja tõelist kodutunnet pakkuv hoone), loobumata samas Tartu kesklinna lähedusest ja kortermajas elamise lihtsusest. Selle hoone arhitektuur on kaasaegne, aga ajalugu ja keskkonda väärtustav ja minu nägemuses võiks selline olla ka tulevane koduomanik.

4. Mis oli krundi puhul esimene emotsioon? Mis torkas silma, mis inspireeris või oli kõige
suurem väljakutse?

Meloni 18 krundile jõudes tekkis kohe selline tunne, et siin võiks elada küll. See ruum inspireeris on roheluse ja rahuga. Läbimõtlemist vajas siiski, kuidas suhestub uus hoone ja selle väliruum olemasolevate naaberhoonetega, millest mõned on väiksema vormiga. Soov oli, et uus kortermaja ei tekitaks liigseid häiringuid naabritele ega vastupidi. Usun, et
kokkuvõttes jõudsime hea lahenduseni, mis vaid rikastab keskkonda.

5. Milline oli maja kõige keerulisem projekteerimise moment?

Väga keerulisi momente tegelikult ei olnud, kuid seda tüüpi viilualuse korrusega hoonete puhul nõuab alati suurt tähelepanu viimasele korrusele tekkiv ruum. Planeeringuliselt on kaldkatuse alla rajatavaid ruumide lahendamine veidi väljakutsuvam kui tavapäraste vertikaalsete seinte korral. Siiski omab selle hoone puhul viilkatus kahtlemata nii praktilist kui ka miljööväärtuslikku tähtsust ja võimaldab maksimeerida inimeste hulka, kellele selles kaunis paigas kodu pakkuda saame.

6. Millised detailid maja juures olid Sinu jaoks isiklikud lemmikud ja miks?

Pean selle hoone juures üheks oluliseimaks detailiks materjalikasutust ja eelkõige selle laudisega osasid. Puidu
kasutamine loob hoonele sooja kuvandi. Selle hoone puhul kasutame peafassaadis laudises ka sisselõikeid, mis annavad lisadetaili. See loob olukorra, kus hoonele lähenedes võib leida aina uusi nüansse ja just see loob minu arvates hoone puhul inimmõõtmelisust – ta on midagi enamat kui vaid eemalt vaadates või kiirelt autoga möödudes tundub.

7. Millise tunde või kogemuse peaks tulevane elanik selles majas saama Sinu arvates?

Selle hoone puhul on märksõnadeks värskus, inimsõbralikkus ja kodusoojus.

8. Kas loomulikul valgusel oli Sinu jaoks mingi roll?

Loomulikul valgusel on kodude loomisel kahtlemata suur roll. Pean seda silmas nii hoone vormi kujundamisel ja selle paigutamisel krundile kui ka akende suurusi ja tubade paigutust planeerides. Usun, et õige kodutunne on see, kui saad pühapäeva hommikukohvi nautida päiksekiirte käes.

9. Kui saaksid valida ühe korteri, kus Aedlinna Kodudes elada, siis milline see oleks ja miks?

Kuigi see on üks väiksemaid ja viilualuse ruumi tõttu planeeringuliselt väljakutsuvamaid kortereid, langeks minu valik kortrile nr 8. Mind võlub selle korteri juures hommikupäikesele avanev rõdu, mis tänavapinnast piisavalt kõrgel olles pakub laia vaadet.

10. Kas on midagi arhitekti töös, mida me praegu ei küsinud, aga tasuks teada?

Kuna hoone valmimise juures on alati väga palju osapooli, olen mõnikord arhitekti tööst mõelnud kui tõlketööst. See tähendab, et üht keelt tuleb kõnelema panna nii iseenda arhitektuursed nägemused kui ka tellija, omavalitsus, eriosade projekteerijad ja võimalik lõppkasutaja. Seda kõike, et üheskoos jõuda lahenduseni, mis vastab kõigi osapoolte ootustele. Seejuures on asjaosaliste eesmärk alati jõuda parima võimaliku lahenduseni. Arhitekti töö võlu on kõik need
nüansid oskuslikult ühte hoonesse “tikkida”. On hea meel, kui selle koostöö tulemusena valmib kvaliteetne linnaruum ja õdusad eluruumid.

 

Tutvu Hanna-Loore Õunpuu kodulehega siin.